Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jaani kirik
Mälestise registri number 1242
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 801-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 14.01.14

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Mälestise kirjeldus


Basilikaalse kiriku ristkülikukujulise põhiplaaniga peakorpusele liitub läänest nelinurkne telkkiivriga torn ja idast - polügonaalne koori apsiid. Põhjas ja lõunas on hoonel sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Kiriku suurimad välismõõdud: pikkus 60 m, laius 43,4 m. Pikihoone sisemõõdud: pikkus 43 m (lisaks apsiidi pikkus 6,4 m), laius 23,7 m (apsiidi laius 8,2 m), külglöövi laius 6,5 m, kesklöövi laius 8,2 m. Kesklöövi kõrgus ca 19 m, külglöövi kõrgus ca 10 m. Kirikusaali pindala ca 1000 m2. Lõunaeeskoda ja käärkamber kumbki 7,2 x 6,9 m (52 m2). Peaeeskoda 6,4 x 3,5 m (25 m2). Viiekorruselise torni kõrgus risti tipuni ca 52 m, põhikehandi kõrgus nurgatornikeste tipuni ca 36 m, tornikiivri kõrgus ca 18 m.
Neogooti stiilis lahendatud hoonel on Tallinna keskaegsele kirikuarhitektuurile tüüpilised nelinurksetele tugipiilaritele toetuvad võlvid. Ka aknad ja uste portaalid on teravkaarsed ja vormilt seotud kohaliku ajaloolise arhitektuuriga. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge, ristlöövide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid.
Kogu kiriku sisustus on eklektiline, sh oreliväär ja neogooti altarisein.

Sisestatud: 18.11.2016.

Mälestise ajalugu


Tallinna Jaani kiriku hoone asub vanalinnast lõuna pool kvartalis nr 33, mis moodustub linnamüüri lõunaküljele liitunud hoonestusest, ning mis jääb Harju, Müürivahe, Suur-Karja tänavate ja Vabaduse väljaku vahele. Kahe linnavärava, Harju ja Karja värava lammutamine 19. sajandi keskpaigas oli seotud linna lõunasuunalisele kasvuga ja aitas parendada liiklust vanalinna ja lõunapoolse linnaosa vahel. Jaani kiriku hoone ehitati praeguse Vabaduse väljaku (siis Puu- ja Heinaturg) idaküljele 1862-1867.a. Jaani kiriku ehitamise vajaduse tingis Tallinna eesti luterlaste Pühavaimu koguduse kasv, sest vana keskaegne kirik jäi liiga väikseks. 1851.a alustati uue kiriku ehitamiseks korjandust ning linnalt saadi kiriku jaoks krunt väljaspool linnamüüri. Kirikuprojekt telliti selle aja ühelt viljakamalt arhitektilt, sel ajal Eesti kubermanguarhitekti ametis olnud Christoph August Gablerilt (1820-1884). Kiriku ajaloolised ehitusejoonised 1944. aastani hävisid tulekahjus.
Kogu kiriku sisustus on eklektiline, sh oreliväär ja neogooti altarisein. Altariraamistiku ja laua valmistas meister F. Kühne. Altarimaali "Kristus ristil" autoriks on Karl Gottlieb Wenig. Kantsel on meister G. J. Moikowi töö, kantsli kõlaräästa autoriks on meister Sporleder. 1869.a pühitseti sisse G. Normanni neogooti stiilis orel, mis oli kasutusel kuni
1911.a-ni. 1913.a ehitas A. Terkmann pneumaatilise taktuuriga oreli, mis on säilinud tänapäevani.
Jaani kirik jäi Heinaturu ümbruses ligi pooleks sajandiks viimaseks uusehitiseks. Seepärast tundus kirik 19. sajandi lõpul ja eriti 20. sajandi algul, mil valmis suurem osa väljakut ümbritsevast hooneteansamblist, arhailisena ega sobinud viimase aja modernistlike hoonetega ning 1936-39.a oli seepärast koguni plaanis selle lammutamine.
Nõukogude okupatsiooni perioodil ehitati kiriku põhjaseina külge erineva mahuga väiksed majandusruumid. Seoses kiriku ühendamiseda linna keskküttesüsteemiga kadus vajadus oma katlamaja järele, mis asus hoone keldris ning selle kõrge, kesklöövi katuseharja kõrgune korsten lammutati.
1990-91.a valmisid Eeva-Aet Jänese külglöövide idaakende vitraažid.
2007.a remondi käigus võeti kasutusele keldriruumid, eemaldati interjööris kahjustustega krohvikihid ja lahtised värvikihid. Rajati kaasaegsed elektri-, ventilatsiooni- veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemid. Kirikusse rajati põrandaküte ja kiviplaatidest käiguteed. Pingistike alla rajati samuti põrandakütte ja laudpõrand. Külglöövide aknad restaureeriti ning sisse poole paigaldati lisaraamid. Kesklöövi aknad restaureeriti. Kõik olemasolevad uksed säilitati ja restaureeriti. Orelirõdul asendati puidukahjustusega astmestik ja sekundaarsed vaheseinad. Rõdude kandekonstruktsioon viimistleti tulepüsivaks. Kiriku ajalooline puidust sisustus restaureeriti, sh altar, kantsel, pingistik, oreliväär ning lühtrid ja braad. Restaureerimisprojektid koostas PB Sille OÜ (Helli Tammaru, Mare Rähni), ehitas OÜ Tarrest Ehitus, muinsuskaitse järelevalvet tegi Niina Mäger.
2010.a restaureeriti kiriku fassaadid.

Sisestatud: 18.11.2016.

Meedia


- Tallinn Jaani kirikus algab remont
http://www.epl.ee/uudised/368224

-Jaani kogudus kolib remondi eest ligi aastaks Nigulistesse
http://www.epl.ee/artikkel/354513

- Renoveeritud Jaani kirik avab uksed hiljemalt juunis
http://www.epl.ee/artikkel/377588

- Värske Jaani kirik ootab külalisi
http://www.epl.ee/artikkel/388804

- Eile taaspühitseti pärast üllatavat kiiret remonti Jaani kirik
http://www.postimees.ee/110607/esileht/siseuudised/tallinn/265543.php

-Põhjalikult remonditud Jaani kirik avas eile taas uksed
http://www.epl.ee/artikkel/389154



Sisestatud: 03.07.2007.