Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12426
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 78-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.01.2015.

Mälestise kirjeldus


Kalme on plaanilt põhja-lõuna suunas veidi piklikum: läbimõõt põhja-lõuna suunas 12 m ja ristipidi 9 m. Kalme lääne ja ida poolmikult on kive nähtavasti lahti murtud, mistõttu kalme läbimõõt on sedapidi vähenenud. Kalme konstruktsiooniliseks iseärasuseks näib olema raudkividest ringmüür, mida võib jälgida vaid kohati, kus raudkivide laed ulatuvad maapinnale. Kalme idaosa on mõnevõrra madalam ja tugevamini kamardunud – siin paistavad ainult kohati pae- ja raudkivide nukid läbi murukamara. Eriti kehtib see kalme kirdeosa kohta. Kalme kaguosas on näha tihedam pae- ja raudkividest sillutis, mida ääristavad paar suuremat ja sügavamini maa sees istuvat kivi otsekui sirges reas, sirge külg väljapoole. Ka kalme põhjaosas on näha ida-lääne suunas reastikku paiknevat kolme kivi, mis istuvad sügavasti maa sees. On raske öelda, kas need kivid moodustavad ringi või kivirea lõigu, kuigi kalme ülejäänud osade ehtitus viitab kiviringile. Sellele viitab ka loodesektoris kaarjalt paiknev kivirida. Äärekividest põhja pool on ca 1,5 m laiune äärevare. Kalme keskel on suuri raudkive, milledel üksteise poole suunatud külg on sirge nagu kivikirstudel. Selgesti on näha ka kirstu lõunaotsa kivi. Siit põhja suunas on kalme pealt vähe kamardunud. Kalme ida- ja läänepoolmikult paistab olema kive ära veetud, siin on kalme pind madalam ja tugevamini kamardunud. Kirstu lõunaotsa juures, sellest ida pool on kalmesse kaevatud madal (ligi 30 cm süg) ja ligikaudu 1 m läbimõõduga nõgu, mis on tänaseks kamardunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.01.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Põlluküla-Üüvere ühendavast metsateest 27 m põhja pool. Kivikalme keskpunkti koordinaadid on X=6475623; Y=439088. Kivikalme on kaetud keskealise männimetsaga, millel on tihe kadakast alusvõsa, seega on kivikalme looduses raskesti leitav. Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme jääb arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr 12420 maa-alale. Kivikalmest kagukaarde jäävad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12440 ja kivikalmed reg nr 12421-12425;12430 ja 12432 ja kaugemale, kagupoole jäävad mälestised kivikalme reg nr 12431 ja kultusekivid reg nr 12436 ja 12437. Põhja poole jääb kivikalme reg nr 12428, lääne poole kivikalme reg nr 12427 ja ida poole kivikalme reg nr 12429.

Sisestatud: 27.10.2010.

Mälestise ajalugu


Tegemist on tõenäoliselt kivikirstkalmega I aastatuhandest eKr. Kalme on avastatud Kahtla 1976. a kaevamiste ajal. Kalmest leide ja luid ei ole teada. Mälestisele on koostanud passi 1976. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.01.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.01.2015.