Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12427
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 79-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.01.2015.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on madal laugete nõlvadega raun, mis kerkib üle ümbritseva karjamaa vaid 0,3-0,4 m. Kalme on pealt kamardunud ja kergelt ebatasane. On näha, et kalme pealmine kiht koosneb peamiselt väiksematest (15-25 cm läbimõõduga) paekividest, millede hulgas on ka sama suurusega raudkive. Kalme keskosas ulatuvad maapinnale ka kivikirstude suured raudkivid. Need ühe sirge küljega kivid on kuni 0,5 m läbimõõduga. Kivide paigutusest ei saa ilma kaevamata päris hästi aru, kuidas kirst kalmes on paiknenud ja isegi see, kas kalmes on üks või mitu kirstu. Kalmet näib jalamilt piiravat raudkividest ring, mis on selgemini näha kalme kirde- ja lääneküljel. Kalme kiviringi läbimõõt tundub olema 7,5 m ümber. Kogu rauna ümbermõõt põhja-lõuna suunas on 10,5 m ja ida-lääne suunas 9,6 m. Need mõõdud hõlmavad ka äärevare. Pole aga võimatu, et selles kalmes on koguni kaks kiviringi, sest kalme kagu ja kirdeosas täheldatavad kaared ei jookse hästi üheks ringiks kokku. Kalmet ümbritseb ligikaudu 1,5 m laiune äärevare. Ainult lõuna ja kaguküljel paistab äärevare olevat veidi laiem (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.01.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Põlluküla-Üüvere metsateest kirdes, tee servast 3-4 m kaugusel. Asukoha koordinaadid X=6475620, Y=439029. Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub Üüvere külatuumikust loode pool. Kivikalme jääb arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr 12420 maa-alale. Kivikalmest kagukaarde jäävad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12440 ja kivikalmed reg nr 12421-12422; 12424-12425; 12430 ja 12432 ja kaugemale, kagupoole jäävad mälestised kivikalme reg nr 12431 ja kultusekivid reg nr 12436 ja 12437.

Sisestatud: 27.10.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme on dateeritav I aastatuhandesse eKr või meie ajaarvamise algusse. Kalme on avastatud 1976. aasta suvel Kahtla kaevamiste ajal. Leide ja luid sellest kalmest ei teata. Mälestisele on koostanud passi 1976. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.01.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.01.2015.