Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12428
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 80-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 04.12.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme kujutab endast sügavasti maa sees istuvat raudkivistikku. Selle läbimõõt põhja-lõuna suunas on 10 m ja ida-lääne suunas ligikaudu 18 m. Kalme lääneosa moodustab tihe madal raudkivisillutis. Kalme idaosas on hõredalt suuremaid kive, mille kohta on raske öelda, kas nad moodustavad mingi konstruktsiooni. Kalme kesk- ja idaosas on märgata teatavaid konstruktsioone kiviringide ja -ridade näol. Kalme keskosas asuv raudkividest ring on 3,5 m läbimõõduga. Kalme idaosas paikneva ring on veidi väiksemgi. Neid kahte ringi ühendaks nagu omavahel kivirida, milles on 4 suuremat raudkivi. Võimalik, et see on mingi suurema kiviringi osa, mis jääb nende kahe väiksema ringi vahele. Otsustades väljaulatuvate raudkivide järgi on kalme kultuurkihi paksus keskmiselt 40 cm, kohati ehk veidi paksemgi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 04.12.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub Üüvere külatuumikust loode pool. Kalme paikneb ümbritsevast maastikust kõrgemal paikneval seljakul. Kivikalme asub kinnikasvanud kirde-edela suunalise metsatee kaguserval, teest mõne meetri kaugusel, on tähistatud arholoogiamälestise tähisega. Asukoha koordinaadid Y=439097, X=6475823. Kivikalme jääb arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr 12420 maa-alale. Kivikalmest lõunakaarde jäävad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12440 ja kivikalmed reg nr 12421-12427 ja 12429-12430 ja 12432. Kaugemale, kagupoole jäävad mälestised kivikalme reg nr 12431 ja kultusekivid reg nr 12436 ja 12437.

Sisestatud: 28.10.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme on dateeritav I aastatuhande teise poolde eKr. Kalme on avastatud 1976. a. Leide ja luid kalmest ei teata. Mälestisele on koostanud passi 1976. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 04.12.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 04.12.2014.