Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12429
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 81-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 04.12.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on võrdlemisi madal nagu kõik Kahtla kalmed. Kalme siseehitus on ebamäärane. Läbi murukamara ulatuvate kivide järgi otsustades on kalme enam-vähem ümmarguse põhiplaaniga. Läbimõõt põhja-lõuna suunas on 4,9 m ja ida-lääne suunas 5,5 m. Kalme kõrgus on 6,3 m. Kalme keskel on üks suurem raudkivi, mille läänepoolne serv on sirge nagu raudkividest kirstude sein. Kalme lõunaserval on 3-4 suuremat raudkivi reas, mujalt on, kivide paigutus ebamäärane (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 04.12.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub Üüvere külatuumikust loode pool. Maapind kalme kohal on kõrge seljak, mis alaneb põhja ja kirde poole.Kivikalme jääb arheoloogiamälestise asulakoht reg nr 12420 maa-alale. Kalmest põhja poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12428, kagu poole arheoloogiamälestis muistsed põllud reg nr 12440, lõunasse arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12421-12427 ja 12429, 12430, 12432 kagu poole jäävad mälestised kivikalme reg nr 12431 ja kultusekivid reg nr 12437 ja 12436.

Sisestatud: 04.12.2014.

Mälestise ajalugu


Arvatavasti on tegemist väikese kivikirstkalmega I aastatuhande II poolest e. Kr. Kalme on avastatud 1976. aastal arheoloog V. Lõugase poolt. Leide ja luid kalmest ei teata. Mälestisele on koostanud passi 1977.a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 04.12.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 04.12.2014.