Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maja, kus elasid Marie Under ja Friedebert Tuglas
Mälestise registri number 1243
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 737
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.08.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Mälestise tunnus


Mälestis omab kultuuriajaloolist tähtsust kui tuntud eesti luuletajate ja kirjanike kunagine elumaja. Arhitekt Edgar Johan Kuusiku loomingu ilmekas näide.

Sisestatud: 22.05.2018.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on funktsionalistlik, kahe põhikorruse ja osalise keldrikorrusega, paest vundamendil, krohvitud puitsõrestikseintega elamu. Hoonel on puidust toolvärgiga, värvitud plekist kattega madal viilkatus. Välisseinad on kaetud pritskrohviga. Kirde ja kagukülge ümbritseb paekivist kattega lahtine terrass. Teise korruse edelaküljel asub puitrinnatisega rõdu. Inerjöör on säilinud valdavalt algsel kujul: puidust, krohvitud ja värvitud peegellaed, laudpõrandad, keldris dolomiitplaatidega kaetud betoonpõrand (algselt katteta muldpõrand). Seinad olid algselt krohvitud, 1973. aasta remondi käigus kaeti kipsplaatidega. Värvitud puitakendel on säilinud algsed sulused. Keldritrepp betoonist, kaetud dolomiitplaatidega, mujal puidust, peitsitud ja lakitud käsipuudega. Ahjud kollastest glasuurpottidest, ümber seatud elektriküttele.

Sisestatud: 22.05.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tallinnas, Nõmme linnaosas, Väikese-Illimari ja Vabaduse puiestee nurgal paikneval krundil.

Sisestatud: 22.05.2018.

Mälestise ajalugu


Majas elasid aastatel 1933-1944 luuletaja Marie Under (1883-1980) ja luuletaja ning näitekirjanik Artur Adson (1899-1977). Aastetel 1944-1971 elas majas ka kirjanik Friedebert Tuglas (1886-1971). Hoone krunt oli ostetud 1932. aastal. Hoone valmis aastal 1936 või 1940 ning sisse koliti 1933. aastal. Elumaja projekteeris arhitekt Kuusik. Kolmandiku praegusest hoonemahust moodustab 1970. aastate algusest pärinev betoonblokkidest vundamendil, silikaatseintega juurdeehitus. Aastatel 1971-1976 toimunud ümber- ja juurdeehitustega kohandati hoone muuseumiks. Hoones asub "Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus".

Sisestatud: 20.09.1995.

Meedia


Vallo Kepp. Marie ja Friedebert. - Sirp 20.05.2016
- http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/marie-ja-friedebert/

Sisestatud: 24.05.2016.