Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12431
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 84-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.12.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme kõrgus on 0,7-0,9 m, kusjuures kõrgus suureneb ida poole. Kalme on täpselt rihitud põhi- ilmakaarte järgi ja võiks seetõttu olla tarandkalme. Väliselt paistab kalme olema rikkumata. Pealt on ta tihedasti kamardunud. Läbi kamara paistab paekivinukke. Proovišurfist kalme idaosas selgus, et kalme koosneb peamiselt paekividest, millede vahel on tume muld. Umbes 25-30 cm sügavuselt leiti kivide vahelt mõned põletamata inimluude tükid. Sügavamale proovišurfiga ei mindud. Prooviaugus esines ka rabedaks põlenud raudkive. Nii põlenud kivid kui ka must muld viitavad sellele, et kalmes peaks esinema ka põletusmatuseid. Kalme pealispind on tasane ja rikkumata. Kalme keskosa on veidi madalam ja nõrgem kui otsad. Kalme kontuur on selgesti jälgitav. Kalme aheneb keskel 1-1, 5 m võrra. Kalme nõlvu on tõenäoliselt kujundanud ka kündmine (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.12.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub Üüver külatuumikust loode pool. Kivikalme jääb arheoloogiamälestise Asulakoht, reg nr 12420 maa-alale. Kivikalmest lõuna kirde poole jäävad arheoloogiamälestised Kultusekivi reg nr 12436; 12437, loode poole jäävad arheoloogiamälestised Muistsed põllud, reg nr 12440 ja Kivikalmed, reg nr 12421-12430 ja 12432. Kalme paikneb ümbruskonnast veidi kõrgemale kerkival maastikul, mis langeb eriti järsult põhja poole, kus on mitme meetri sügavune nõgu, kuid üsna märgatavalt ka lääne suunas.

Sisestatud: 03.12.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.03.2015.