Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12433
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 234-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 26.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivi on 0,9 m idaküljelt kõrge. Kivi läbimõõt põhja-lõuna suunas on 2,6 m ja ida-lääne suunas 2,1 m. Kivi idaserv on loode-kagu suunas sirge ja püstjas. Põhja, lääne ja lõuna suunas kivi pealispind madaldub ja serv kumerdub, nii et kõrgus on ainult 0,5 m. Kivi kõige kõrgem tasane lagi on vastu idaserva keskosa. Lohud paiknevad peamiselt kivi kaguosas. Suurim ja sügavaim lohk on keskel ja teised selle ümber. Kivi lõunaotsa vastas on tehtud vist tuld, nii et sealt koorub kivi pind kihiti maha. Kivil on 29 kunstlikku lohku (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kultusekivi jääb Kahtla külatuumikust kagu poole, avatud maastikule, mille kallak on põhja suunas.

Sisestatud: 26.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kultusekivi on kasutatud I aastatuhandel eKr või meie ajaarvamise algul. Kultusekivi juhatas arheoloogidele kätte kohalik elanik Johannes Vesik 1978. aastal. Kultusekivi võeti riikliku kaitse alla esmakordselt 1979. aastal. Mälestisele on koostanud passi 1978. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.03.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 26.11.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 26.11.2014.