Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12435
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 441492.10
Y-koordinaat 6475678.49
Mälestise vana number 87-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 12.05.23

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 22.11.2014.

Kirjeldus


Kultusekivi on suurem rahn, millel on peaaegu püstjad küljed ja kolmnurkne põhiplaan. Kivi lagi on tasane, kerge kaldega ida ja põhja poolt lääne ja edela poole. Kivi kõrgus on lääne nurgas 1,1 m ja 1,5 m põhja nurgas. Kivi küljed on püstjad, isegi sissepoole koolduvad. Kivi lõunatipult on üks lõhm lahti pragunenud ja tekkinud 30 cm laiune vahe. Kivi kirdenurgal on üks kunstlik lohk, mille läbimõõt on 7 cm ja sügavus 1,4 cm. Sellest lohust edela poole on 2 ovaaljat kummalist lohku või auku, mis ei näi olema puuritud vaid sisse täksitud. Esimene lohk on "ohvrilohust" 1,3 m kaugusel. Selle sügavus on 6 cm ja mõõdud 3 x 6 cm. Teine lohk oli eelmisest 70 cm kaugusel. Selle sügavus on 14 cm ja mõõdud - 5 x 7 cm (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Ajalugu


Kivi on kasutatud kultusekivina I aastatuhandel eKr või meie ajaarvamise alguses. Võimalik, et kaks sügavat auku kivis osutavad kivi hilisemalegi kasutamisele ohvrikivina. Kivi on avastatud ja arvele võetud arheoloog V. Lõugase poolt 1977. a suvel. Kohalikud elanikud kivi austamisest midagi ei teadnud. Mälestisele on koostanud passi 1978. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 22.11.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 22.11.2014.