Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12437
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 439669.00
Y-koordinaat 6475160.00
Mälestise vana number 90-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 18.04.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 22.11.2014.

Kirjeldus


See on madal kivi, mille lõuna- ja kagu serv sulab maapinnaga peaaegu märkamatult kokku, põhjaserv aga kerkib 20 cm kõrgusele maapinnast. Kivi on pealt tasane, lame. Kivi pealispind, mis ulatub maapinnale, on kirde-edela suunas 1,55 m ja loode-kagu suunas 1 m läbimõõduga. Kivi pealispinnal on 18 kunstlikku madalat lohku, mis paiknevad peamiselt kivi loode osas (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Asukoha kirjeldus


Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kultusekivi asub Üüver külatuumikust loode pool. Kultusekivi jääb arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr 12420 maa-alale. Kultusekivist kirde poole jääb arheoloogiamälestis kultusekivi reg nr 12436, põhjapoole arheoloogiamälestis kivikalme, reg nr 12431, loode poole jääb arheoloogiamälestis muistsed põllud, reg nr 12440, kivikalmed, reg nr 12421-12430 ja 12432.

Sisestatud: 22.11.2014.

Ajalugu


Kivi on kasutatud kultusekivina I aastatuhandel eKr või meie ajaarvamise alguses, millisest ajast pärinevad ka Üüvere ja Kahtla kivikalmed samas kõrval. Kivi on avastatud 8. mail 1976, kui toimus kompleksne arheoloogiline inspektsioon Kaali meteoriidikraatrite juurde ja külastati ka Kahtla muistiseid. Mälestisele on koostanud passi 1976. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 22.11.2014.