Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Hiieallikas"
Mälestise registri number 12442
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 88-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud allikas, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht allikas ja selle ümbruses.

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Allikalohk on kagu-loode-suunas veidi piklik. Allika läbimõõt on 6,6 x 7,6 m. Allika sügavus oli 29. juunil 1977. a 0,7 meetrit. Allikast lõuna ja ida pool on kuiv kõva maa, loode ja lääne poole jätkub madal vesine nõgu, mis on ka kadakatest vaba. Allika kagukaldal on 3-4 raudkivi. Allikas on aasta läbi vett täis. Vesi on puhas ja joogiks kõlbulik (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Üüvere küla W servalt ca SWW sunas, lohukividest (12436, 12437) ca 100 m S-pool paiknenud talukohast ca 250 m piki kiviaeda, aia looke kohal (asukohakirjeldus T. Sepp).

Sisestatud: 16.03.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvriallikas paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Allikas asub Üüvere külast edela pool. Allikas paikneb madalamal kohal hiiemetsa ja arheoloogiamälestise asulakoht reg nr 12419 vahelisel ala.

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise ajalugu


Allikat on ilmselt kasutatud joogivee-allikana rooma rauaaja algul. Hiljem on allikat kasutatud kuni XX sajandini. Üüvere hiieallikas on soovitatud kaitse alla võtta kohalike kodu-uurijate O. Reisi ja A. Toomessalu poolt 1974. aastal. Mälestisele on koostanud passi 1977. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Vt kaitsekohustuse teatisele lisatud asukohaskeemi.

Sisestatud: 22.11.2014.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 22.11.2014.