Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rahvapärimustega seotud kivi "Orjakivi"
Mälestise registri number 12443
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 91-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud kivi.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on ovaalja kujuga, pealt tasase lameda kiviga, mille loode, põhja ja kirde servad sulavad astanguta maapinnaga kokku. Kivi edela, lõuna ja kagu küljed on 20-30 cm kõrgused ja lauged (25-30 kraadi). Kivi pikkus kagu-loode suunas on 3,2 ja laius 1,8 m. Kivil mingeid märke ei leidu (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Rahvapärimusega seotud kivi paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivi asub Üüvere teelt lõunapoole keeravast põlluvaheteest lääne pool, avatud tasasel maastikul.

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kivi on esmakordselt registreeritud 1976. a arheoloog V. Lõugase poolt. Mitmed kohalikud vanemad inimesed mäletasid, et kivi on kutsutud "Orjakiviks", kuid miks just selle nimega, sellele ei osatud vastust anda. Mälestisele on koostanud passi 1977. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 22.11.2014.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 27.03.2015.