Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12445
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 669
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on madal, ümbritsevast maapinnast ainult 10-15 cm võrra kõrgem peakiviklibune ala, millest kohati mõned suured raudkivid välja ulatuvad. Kalme pikkus oli kuni 33 m, laius kuni 27 m. (Esivanemate kalmeküngastel, J.Selirand, Tallinn 1967, lk 50)

Sisestatud: 13.10.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub avatud maastikul Kõiguste-Randvere teest lõuna pool ja Randvere külatuumikust edela pool.

Sisestatud: 22.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aatatuhande I polest - II aastatuhande algusest. Kalmet on kirjeldatud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 102.

/.../ 11.-13. sajandil kasutuses olnud kivikalmistu Randvere neemel „Kalmetemäel“, arheoloogilised kaevamised viidi läbi 1940. aastal. Randvere II aastatuhande alguse kivikalmes on olnud võimalik rohkem eraldada üksikmatuseid, peale selle on seal osalt säilinud korrapärane kalme siseehitus. Suurem osa kalmest leitud metallesemeid paiknes rühmiti. Harilikult oli nende juures ka põlenud luid ja söetükikesi või süsist mulda. Ühes leiurühmas olid näiteks koos nuga, pronkshelmes, spiraalsõrmus ja rohkesti spiraaltorukesi, mis naisematusest tunnistust annavad. Kõrgemal esines kalmekivide vahel rohkesti savinõukilde; samast leiti ka kitse või lamba põletamata luid, mis pärinevad nähtavasti matmise puhul kalmele toodud toidust. Teises rühmas olid mehe hauapanused: suitsete katkend, pannal, raudkuljused, sõrmus, valjanaastu osa, lühike vikat, noatupe- ja vöönaastud.
Osa Randvere kalmistu leiurühmadest oli piiratud kiviringidega. Nii ümbritsesid üht leiurühma suuremad raudkivid ja lapiti mahapandud paeplaadid. Kivid olid asetatud üksteise kõrvale korrapäraste külgedega väljapoole, nii et ringi väliskülg näis suhteliselt korrapärane, sisekülg aga ebatasane. Kiviringiga piiratud ala läbimõõt oli 3-3,5 m. Seda täitsid suuremad ja väiksemad paekivid ning mõned raudkivid. Kivide vahel olid naisematuse säilmed: Põlenud luud, süsi, rinnanõela ja spiraalkäevõru katkendid, spiraaltorukesi, hõbedatükke, helmes, vöönaastud, nuga ja raudneet. Kiviringi servalt leiti ülemisest paeklibust kodusea, hobuse ja veise põletamata luid. /.../
(Esivanemate kalmeküngastel, J.Selirand, Tallinn 1967, lk 50)

Sisestatud: 13.10.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 22.11.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.11.2014.