Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12447
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 94-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on kujult ovaalne ja tema pikitelg on veidi ida-lääne-suunast kaldu loode-kagu suunas. Kalme pikkus loode-kagu suunas on 16,2 m, Kirde-edela suunas 11,4 m. Kalme kõrgus on ligikaudu 0,5 m. Kalme loodeserva vastu on korjatud maaharimise käigus poolkaares põllukive. Ka kalme idapoolse serva vastu ja idaosale on kolme kohta kogutud kive. Kalme on paksult kamardunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub hooldatud maastikus Laimjala mõisatuumikust loode pool, külavaheteest lõuna pool, põhja poole alaneval maastikul. Kalme kuulub Nõmme küla kivikalmete gruppi (mälestised 12447-12455). Kalmest kirde poole jäävad arheoloogiamälestised Kivikalmed reg nr 12448 -12454 ja loodesse Kivikalme reg nr 12455.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb meie ajaarvamise algusest. Kalme on esmakordselt registreeritud 1977. a juunis arheoloog V. Lõugase poolt. Kalmest on proovišurfiga kirjeldamise ajal kogutud savinõukilde ja luutükke. Kalme võib olla hiline kivikirstkalme või varane tarandkalme. Mälestisele on koostanud passi 1977. a juunis arheoloog V. Lõugas. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.11.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.11.2014.