Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12450
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 97-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on maaharimise läbi oma algse kuju kaotanud. Kalme paikneb loode-kagu suunas 18 m pikkusel kolmnurksel sööditükil, mille suurim laius keskosas on 8,2 m. Kalme kõrgus on ligikaudu 0,7 m. Kalme on algselt olnud arvatavasti ümmargune madal vare, mis kündmisega ja kalmeservade sööti jätmisega on muutunud piklikuks. (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub hooldatud maastikus Laimjala mõisatuumikust loode pool, külavaheteest lõuna pool, põhja poole alaneval maastikul. Kalme kuulub Nõmme küla kivikalmete gruppi (mälestised 12447-12455). Kalmest kirde poole jäävad arheoloogiamälestised kivikalme reg nr 12451 -12453, edela kaarde arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12447-12449 ja 12455 ning lõuna poole arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12454.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb arvatavasti I aastatuhande II poolet eKr. Kalme on esmakordselt registreeritud koos teiste selle rühma kalmetega arheoloog V. Lõugase poolt 1977. a juunis. Kalme keskele rajatud šurfist ilmnes, et kalme on rajatud raud- ja paekividest, mida praeguseks katab üsna paks kamar. Kohalik rahvas neid kui kalmeid ei tunne. Kalmest ei ole saadud juhuleidudena ei luid ega asju. Kalm on arheoloogiliselt uurimata. Mälestisele on koostanud passi 1977. a suvel arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.11.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.11.2014.