Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12452
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 99-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on pealt kamardunud kivivare, mis põlluharimise käigus on küntud piklikuks loode-kagu suunas (15,8 m). Kalme laius ristipidi on 7 meetrit ja kõrgus ligikaudu 0,7 meetrit. Kalme mõlemad otsad on jäänud nähtavasti sööti, samal ajal kui kalme külgi on ilmselt maha küntud. Sööditüki mõlemale otsale on põlluharimise ajal kogutud kive. (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub hooldatud maastikus Laimjala mõisatuumikust loode pool, külavaheteest lõuna pool, põhja poole alaneval maastikul. Kalme kuulub Nõmme küla kivikalmete gruppi (mälestised 12447-12455). Kalmest kagu poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12453, edela kaarde arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12447-12451 ja 12455 ning lõuna poole arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12454.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb arvatavasti I aastatuhande II poolet eKr. Kalme on esmakordselt registreeritud koos teiste selle rühma kalmetega arheoloog V. Lõugase poolt 1977.a juunis. Kalmesse tehtud väike proovišurf näitas, et kalme on rajatud pae- ja raudkividest, millede vahel on tume muld, mis eeldab kalmes ka põletusmatuseid. Kalmest ei ole saadud juhuleidudena ei luid ega asju. Arheoloogiliselt uurimata. Mälestisele on koostanud passi 1977. a suvel arheoloog V. Lõugas. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.11.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.11.2014.