Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12454
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 101-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise kirjeldus


Ümmarguse põhiplaaniga kalme on pealt kamardunud. Võimalik, et seda kalmet on kunagi lõhutud, sest kalme läänepoolmik madaldub märgatavalt idapoolmikuga võrreldes. Kalme kõrgus idaserval on 0,8 m ja lääneserval 0,3 m. Kalme läbimõõt põhja-lõuna suunas on 9,8 m ja ida-lääne suunas 9,4 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub hooldatud maastikus, kõrgemal kohal, Laimjala mõisatuumikust loode pool. Kalme kuulub Nõmme küla kivikalmete gruppi (mälestised 12447-12455). Kalmest põhja aarde jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12451-12453 ja läänekaarde arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12447-12459 ja 12455.

Sisestatud: 12.11.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb arvatavasti I aastatuhande II poolet eKr. Kalme on esmakordselt registreeritud koos teiste selle rühma kalmetega arheoloog V. Lõugase poolt 1977. a juunis. Kalmesse sai tehtud keskkohast veidi põhja suunas väike proovišurf, millest selgus, et kalme on rajatud raud-ja paekividest ning sisaldab üsna tumedat mulda. Kohalik rahvas neid kui kalmeid ei tunne. Kalmest ei ole saadud juhuleidudena ei luid ega asju. Kalme on arheoloogiliselt uurimata. Mälestisele on koostanud passi 1977. a suvel arheoloog V. Lõugas. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.11.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.11.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.11.2014.