Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12455
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 102-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 27.10.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune. Kivikalme läbimõõt põhja-lõuna suunas on 11 m (kui kaasa arvata ka SSO-serva vastu kogutud kivilasu, siis kuni 15 m). Ida-lääne suunas on läbimõõt 14 m. Kalmel ei ole näha lõhkumisjälgi. Kalme vana pind on kamardunud. Hiljem kalmele kogutud kivid on veel kamaraga kattumata. Kalme kõrgus on ligikaudu 0,7 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.10.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb hooldatud maastikus, kõrgemal kohal. Maapind alaneb siit lääne ja ida poole. Kalme kuulub Nõmme küla kivikalmete gruppi (mälestised 12447-12455). Kalmest idakaarde jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12447-12454.

Sisestatud: 27.10.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on esmakordselt registreeritud 1976. a juunis arheoloog V. Lõugase poole. Kalmest on proovišurfiga leitud pisikesi põletamata luutükke. Tegemist on arvatavasti kivikirstkalmega. Arheoloogiliselt on kalme lähemalt uurimata (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.10.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 27.10.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.10.2014.