Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kalmumägi", "Kalmusaadud", "Kalmutänav"
Mälestise registri number 12464
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 685
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.08.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu paikneb Koikla külas ja jääb Lõpi-Koikla teest lõuna poole, kivisel maa-alal.

Sisestatud: 07.08.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalmetega kalmistu pärineb I aastatuhande lõpust kuni II aastatuhande algusest pKr. Kalmistu on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 04.08.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 07.08.2014.

Allikad


Madal, veidi künklik seljandik, mida „Kalmu mäeks“ nimetatakse, algab Koikla külast idapool ja ulatub ligi kilomeeter maad lõunasse, kus see läände pöörab. „Kalmu tänav“, mis külast Uietoa talu juurest algab ja Räägi küla – Koikla mõisa vahelisele maanteele välja läheb, jagab „Kalmu mäe“ kahte ossa, millest põhjapoolne (tänava järsust käänust alates) päris Kalmu mägi on, kuna lõunapoolset ka kalmu saaduks või saatudeks kutsutakse. Kalmu tänava läänepoolsel äärel on palju põllulapikesi – saatusid, mis on kiviaedadega piiratud.

Maapind kirjeldatud kohas on kruusane ja õige kivine, osaliselt põlluna kasutuses, osaliselt söödis. Saatudest lääne pool on laial alal kümmekond kivihunnikut, mis on 8-24 m läbimõõduga, ümmargused või ovaalsed, kuni 1,5 m kõrged, põõsastega kaetud. Saatude alal ja külatänavas on raunad kõik lõhutud ja kivid aedade lappimiseks ära tarvitatud. Kiviraunadest edasi lääne poole kannab kõrgem küngas Tõruse mäe nime, kus on ka 30-40 sarnast rauna, mis põhja pool kuni külani ulatuvad. Veel kaugemal „Kalmu tänavast“ eemal tuleb Tammeselja mägi. Kalmu tänavast põhjapool olevas Kalmumäe osas on säilunud ainult üks raun, umbes 10 m pikk, 3-4 m lai ja 0,5 m kõrge. Põllult on raunadele nähtavasti palju kive peale veetud, millest nende tähelepanuväärne suurus.

Umbes 100 aastat tagasi leidnud Koikla küla Tooma talu peremees Jaan Kalmu mäel, tänavast põhjapool kündmisel rauast odaotsa ja mõned pronksketi tükid, mida ütleb vanavara korjajatele annud olevat. Kalmu tänavast just käänu seest olla kaevates üks raudkirves leitud, mis kaduma läinud. Lõunapoolt, Lauri talu saadust olla leitud pronksist rõngaid, mis samuti kadunud. Tõruse mäelt ei teata midagi leitud olevat.
(Allikas: AI arhiiv, kihelkondade kirjeldused, Karja kihelkond 1922. F. Leinbock)

Sisestatud: 04.08.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 07.08.2014.