Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Tammeseljamägi"
Mälestise registri number 12465
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 686
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Tammeselja mäeks kutsutakse künklikku põldu suurest Koikla külast lõunapool, mille läänepiiriks on Koikla ja Lõpi külade piir, idapiiriks Tõruse mägi. Kivikalmedega kalmistu algab küladevahelisest piirist ja kulgeb 30-40 laiuse ribana 100 m idasse, kust ta lühikese jätkuna kagu poole pöörab. Suurem osa kivikalmistust on lõunapool idast läänede kulgevat kiviaeda – Koikla küla endise karjamaa (nüüd mets) ja põldude piiril, üksikute varedena ka põllu sees kiviaiast põhja pool. Tammeseljamäe läänepoolses otsas on umbes 20 kivirauna, 3-4 m läbimõõduga, ümmargused, madalad, mõned vaevalt märgatavad, peasuuruste kividega kaetud. Kalmistu kagupoolses osas on 9 suuremat kivirauna, 4-6 m läbimõõduga, umbes 0,5-1 m kõrged, kuhu aga arvatavasti põllult kive juurde loobitud. Raunad asuvad kõik Tammeseljamäe lõunapoolsel kallakul vastu madalapoolset karjamaad (nüüd mets, osaliselt põld).

Umbes 160 aastat tagasi kaevatud Tammeselja mäel lõppenud loomale hauda, kusjuures kaevamisel leitud rida vasknõõpe, muid esemeid leiukohast ei teata, kuigi külarahvas mäge matusepaigaks on pidanud.
(Kirjelduse allikas: AI arhiiv, Karja kihelkonna muististe kirjeldus 1922, lk 32)

Sisestatud: 02.08.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb kõrgema kohal Tika-Ratla teest (nr 21141) lõuna pool ja Lõpi laudateest ida pool.

Sisestatud: 07.08.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme "Tammeseljamägi" pärineb II aastatuhande algusest, võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 02.08.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 07.08.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 07.08.2014.