Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12471
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 679
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on ligikaudu 400 m pika ja 100 m laia liivase ja kivise maapinnaga, kus kiviraunade kõrgus on kuni 0,5 m.

Sisestatud: 07.08.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalmed pärinevad I aastatuhande II poolest ja II aastatuhande algusest pKr. Võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal. Kivikalmet on mainitud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 41.

Sisestatud: 05.08.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 07.08.2014.

Allikad


Kalmistu asub Pamma mõisast põhja pool oleval karjamaal, mida „Salu rängaks“ kutsutakse. See on umbes 100 m lai ja 400 m pikk ala, mis mõisat pea poolkaarena ümbritseb. Kalmistu lõunapiir on umbes 100 m Pamma mõisa härrastemajast põhja pool. Lõunapiiriks on umbes 3 m kõrgune ja 20 m laiune liivaseljandik, mis idapool mõisat „Kangru Kaarli“ vabadikupere lähedal alates põhjasihis läheb, kuni ta teispool mõisat laiemaks ja madalamaks muutub („Salu nõmm“). Põhja pool liivaseljandikku olevat karjamaad kutsutakse „Niidi ränk“, kus aga kalmeid ei leidu.

Varasemal ajal on kalmistu küll idas kaugemale ulatunud, kuid mõisa naabruses oleva Nõmme küla põldudel, kus ta nüüd hävitatud on.

Maapind „Salu rängal“ on liivakas ja kivine. Paas on maapinna lähedal, nagu näha vastu liivaseljandikku olevas metsaga kaetud osas, kus varem paasi olla murtud. Nii karjamaa kui metsaalune on tihedalt külvatud kiviraunadega, mis 5-7 m läbimõõduga, kuni 0,5 m kõrged, harilikult peasuurustest kividest, osalt suurematest, 2-3 jala paksuselt raud- ja harvem paekividest. Mõnes kohas on kogu maapind kaetud kivikorraga, mis nähtavasti lõhutud raunades pärit. Ka vanade kiviaedade jalad tulevad mitmes kohas ette. Kohalikud elanikud peavad neid raunasid lihtsalt kivihunnikuteks, mis karjamaa puhastamiseks kokku kantud. Raunadest on osa maa põlluks tegemisel ja paemurdmisel palju lõhutud. Tervete raunade arv ulatub umbes 100-ni.

Leidudest ei teadnud kohalikud inimesed midagi rääkida. Kooliõpetaja Grepi teatel olla 1895. aastal „Salu ränga“ kalmetest potitükke ja ehteasju leitud, samuti ka Salu rängast idapool olevail põldudel odasid, sõjakirveid jms, mis kõik kaduma läinud.

[Allikas: AI arhiiv, Karja kihelkonna muinasjäänuste kirjeldus, 1922, F. Leinbock]

Sisestatud: 05.08.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 07.08.2014.