Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Ussivare"
Mälestise registri number 12479
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 682
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalmed (12479, 12477) asuvad saarekestena (20-30 m üksteisest eemal), 1 m kõrged ja 10-12 m läbimõõduga paekividega kaetud kiviraunad.
Umbes 0,5 m sügavuselt tuleb vastu must muld, mis sisaldab põlenud luid. Savipotikilde ja pronksist ehteasju. Kalme on omal ajal osalt lõhutud karjapoiste poolt. Ussivarest idapool kuni maanteeni ulatuv Salu mets sisaldab samasuguseid kiviraunu. (Kirjelduse allikas: Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, 1924).

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Ratla külas, Ratla -Pärsama teest ida pool, kunagisel kiviaedadega piiratud kadakasel karjamaal. Kivikalmest põhja poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12477.

Sisestatud: 06.08.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme võib dateerida II aastatuhande algusesse. Kivikalmet on mainitud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 43.

Sisestatud: 06.08.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 06.08.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.08.2014.