Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12481
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 109-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 10.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub kõrgel N-S suunalisel seljandikul (seljandiku harjal) ning kujutab endast kagu-loode suunalist, murukamaraga (ja võsaga) kaetud kivivaret. Kivivare pikus kagust loodesse on 28.m, laius loodeotsast 8 m ja kaguotsast 6 m. Kalmeala keskossa on kunagi kaevatud kaks auku. Nende mõlema läbimõõt on 2 m, sügavus ligikaudu 0,5 m, omavaheline kaugus 1 m. Augud on nüüd täiesti kamardunud. Kalme loodeotsa ümber kasvavad kadakad ja mõnd pihlakad. Loodenurga vastu on kuhjatud 20-23 m läbimõõduga ja 3 m kõrgune kivihunnik. See jääb maantee ja kalme loodenurga vahele. Kalme ise ulatub ümbritsevast seljandikust ca 1,7 m kõrgemale (allikas: mälestise pass 1976).

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Karja kihelkonnas. Kivikalme paikneb Roobaka külas, Aadama talu maadel, talust 200 m põhja pool, 30 m Võlupe-Pärsama teest (nr 21143) ida pool.

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb tõenäoliselt I aastatuhande I poolest. 1976. a avati kalme arheoloog M. Mandeli poolt. Teatakse rääkida, et leide ei ole kalmest leitud, aga nimetatakse seda rahvasuus "Kullamäeks". Kaevamistel leiti kalme lõuna osas põletamata luukild. Mälestisele on koosatnud passi 1976. a arheoloog Mati Mandel.

Sisestatud: 29.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 10.08.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.08.2014.