Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas Silmaallikas
Mälestise registri number 12483
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 384579.54
Y-koordinaat 6458561.54
Mälestise vana number 238-k
Ava kaardil
Vaade kirdest Silmaallikale. Foto: Pikne Kama, 04.05.2021
Lähivaade Silmaallikale. Foto: Pikne Kama, 04.05.2021 Vaade kirdest Silmaallikale. Foto: Pikne Kama, 04.05.2021 Vaade lõunast Silmaallikale. Foto: Pikne Kama, 04.05.2021 Vaade ohvriallikale (kiviaia taga) ja uuele mälestise tähisele loodest. Foto: Pikne Kama, 06.03.2024. Vaade ohvriallikale loodest. Foto: Pikne Kama, 06.03.2024.
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 06.03.24

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud allikas, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht allikas ja selle ümbruses.

Sisestatud: 06.08.2014.

Asukoha kirjeldus


Ohvriallikas paikneb Mõisaküla külas, Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi teest (tee nr 21102) ida pool, metsasel maastikul.

Sisestatud: 06.08.2014.

Ajalugu


Allikat on tõenäoliselt kasutaud II aastatuhande I pooles.

Sisestatud: 13.07.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 06.08.2014.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 06.08.2014.