Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12484
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 2497
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.07.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Maa-alune kalmistu paikneb kõrgemal liivasel seljanikul, kus kulges varem külatee. Kalmistust idas on haritavad suured põllumassiivid, kalmistust läänes väikesed kinnikasvanud heinamaalapid. Teekoha servas jookseb lääpavajunud kiviaed, ääristatud põlispuudega. Kalmistul asub vana tee servas mõlemal pool hulgaliselt kartuliauke, mille kaevamisel kohalike elanike jutu järgi olla varasematel aegadel välja tulnud inimluid, odaotsi jms.

Sisestatud: 15.03.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Maa-alune kalmistu "Kalmumägi" paikneb Taritu küla, Albri talust 200 m loode pool.

Sisestatud: 25.02.2010.

Mälestise ajalugu


Kalmistu võib dateerida II aastatuhandesse eKr.

Sisestatud: 06.08.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 06.08.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 06.08.2014.