Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Nõmme Rahu kirik
Mälestise registri number 1249
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 797-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.01.18

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Mälestise tunnus


Nõmme Rahu kirik on ajalooline kirikuhoone, mis omab kultuuriajaloolist tähtsust kui Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.

Sisestatud: 05.07.2018.

Mälestise kirjeldus


Nõmme Rahu kirik on paekivivundamendil, puitsõrestikul prussidest täidisega seintega hoone, millel on värvitu plekkkattega viilkatus. Hoonel on laudvooder, puitkarniis, kagu- ja loodeküljel palkidest tugipiilarid. Edelaosas paiknev kellatorn on ruudukujulise põhiplaaniga, puitsõrestikul, laudvoodriga ning tipneb väikese kaheksanurkse torniga. Torn on kaetud lainja joonega kaheksaviilulise tsingitud plekist kiivriga, mille tipus vaskplekist kerale asetatud rist. Saaliosas, mille kõrgus on 5,6 m, asetsevad kahekümneruudulised aknad. Kooriruumi osas paiknevad kaks ärklit (kagu- ja loodeküljel). Interjöör on puidust (põrand, pingistik, puitpostidele toetuv koorirõdu, trepid, värvitud kantsel ja altariosa, lakitud seinad). Lagi on värvitud, pikisuunas keskmine osa tasapinnaline, külgmised osad kaarjad. Rõdul paikneb algne Terkmanni orel ning altarist paremal Kessleri 19. sajandi keskpaigast pärinev orel. Hoones on keskküte, algsed ahjud on lammutatud.

Sisestatud: 05.07.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tallinnas, Nõmme linnaosas, Võsu ja Raudtee tänava nurgapealse krundi sügavuses.

Sisestatud: 05.07.2018.

Mälestise ajalugu


1901. aastal rajas Nikolai von Glehn praegusele Nõmme Rahu kiriku krundile töökoja, mille arhitektiks oli Friedrich Wendach. 1904. aastal andis Glehn pankrotistunud valukoja hoone vennastekogudusele palvetundide pidamiseks. 1913. aastal kinkis M. von Glehn palvela koos maaga kirikule, kuid kogudus sai selle omanikuks alles 1927. aastal. J. Rosenvaldi juhtimisel hakati 1913. aastal kirikuhoonet korrastama. Kirikutorn valmis 1918. aastal ja järgmisel aastal paigaldati tornikellad. 1921. aastal sai kirik elektrivalgustuse. 1923. aastal toimusid kiriku interjööris ümberehitused. 1924. aastal nimetati kirik "Rahu kirikuks" ja pühitseti Tartu rahulepingu mälestuskirikuks. 1931. aastal toimusid Nõmme linnaarhitekti F. Wendachi juhtimisel kiriku ümberehitused: valmis uus kumer lagi, orelikoor ja kaguküljel juurdeehitusena leerisaal, vahetati põrand, pappkatus asendati plekk-katusega, lammutati vana koor, koguduse tuba ja kirikus sees olnud käärkamber. Aastatel 1979-82 tehti kiriku remont, vahetati elektrisüsteem ja paigaldati küttesüsteem. 1990. aastal toodi kirikusse Võnnu vennastekoguduse palvemajast 1844. aastal Tartu meistri Ernst Kessleri valmistatud orel. 2014. aastal rekonstrueeriti küttesüsteem.

Sisestatud: 20.09.1995.