Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12490
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 696
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.07.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme (rahvasuus "Kabeliväli") asub Leedri küla end. karjamaal, kus kergelt läände tõusva maapinna peal on palju kive. Kadakate ja männinoorendiku alt paistavad kivihunnikud. Kogu kivivare ala on põhja-lõuna suunal 150 m pikk ja ligi 60 m lai. Kivine ala ei ole iseendast just märgatavalt kõrgem ümbritsevast maapinnast. Kuna kivihunnikud on väga ebakorrapärased ja varisenud, teab rahvas rääkida vare lõhkumisest, sest seda on rahva teatel väga palju kaevatud. Kaevamas on käinud ümberkaudsed elanikud, kaevates juhuslikke auke, lootes midagi saada. Kaevamine on toimunud vähemalt 1917. aastani. Lõunapoolne ala on ühtlaselt 30-40 cm paksuse kivikattega kaetud, mille ümberkaudselt maalt on siia kokku vedanud vene sõjaväelased puhastades välja lennukitele; kas see ala on tervem, on küsitav. Muul alal on väga raske leida tervemat kohta, kuigi mõni siiski tervena paistab olevat. Nagu mainitud, on siit kaevatud ja asju saadud, millest varasemalt sepad on palju asju ümber tagunud. Kivid on suuremalt jaolt tõstesuurused s.o 25-35 cm ümbermõõduga. Kivikate näib olevat madal, kuigi lõhkumise tõttu on raske arvata, milline see algselt oli. Leide on siit kogudesse saadud umbes 300 ja neid tuntakse kirjanduses enamasti "Lümanda" kalmeleidudena. Ei ole teada, kui palju neist peale nende hävinud on. Teaduslikke kaevamisi kalmel korraldatud ei ole (1924 toim) (Kirjelduse alus: Saaremaa ja Muhu muinasjäänused; TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, Odamees 1924).

Sisestatud: 07.10.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Käesla-Karala-Loona maantee (tee nr 21112) ja Mustjala- Kihelkonna-Tehumardi maantee (tee nr 21102) ristumiskohast edela pool, Leedri külast 1,2 km lõuna suunas, karjamaal.

Sisestatud: 25.02.2010.

Mälestise ajalugu


Vanimad leiud Leedri küla "Kabeliväljalt" pärinevad 5.-6. sajandist pKr, enamik leide aga 11.-12. sajandist.

Sisestatud: 03.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 06.08.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.08.2014.