Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rahvapärimustega seotud kivi
Mälestise registri number 12497
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 295-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud kivi.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud pärimus. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi on suur kandiline punasest raudkivist rändrahn, mille suurim kõrgus on 1,9 m. Kivi pealispind on lame ja tasane, kivi mõõtmed on 4,4 x 5,1 m. Kivi on kasvanud tihedasse põõsastikku ja karjääri tee pealt raskesti märgatav.

Sisestatud: 22.07.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi paikneb Igaküla karjääri kruusateest 76 m mäenõlva pidi mere poole, kus väike karjamaatee viib randa. Nimetatud karjamaateest jääb kivi 11 m kaugusele põõsastikku ja männinoorendiku sisse.

Sisestatud: 22.07.2009.

Mälestise ajalugu


Kivi on kultusekivina kasutatud II aastatuhandel m.a.j. Kivi tuntakse rahva hulgas "Patukivina".

Sisestatud: 22.07.2009.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 26.03.2015.