Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi "Mualjakivi"
Mälestise registri number 12501
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 297-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 29.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivi on tasane, läbimõõduga 85 cm, suurim kõrgus maapinnast 20 cm. Kivi pinnal on üksikud kõrgemad nukid ning keskel kolmnurkse terava põhjaga süvend.

Sisestatud: 23.02.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi asub Koguva külas, Käspri talu hoovil aida taga selle kagunurgast 6 m lõunas viljapuuaias.

Sisestatud: 23.02.2010.

Mälestise ajalugu


Kivi kohta jutustatakse, et siin käidud vanasti haigusi arstimas ja kivile ohverdatud mitmesuguseid asju. Kivil on tänaseni roostetanud hobuseraudu ja sepanaelu. Kivi kasutatud raviks veel enne teist maailmasõda.
Kivi kasutamine 20. sajandil on dokumenteeritud rahvamälestustega, kuid on võimalik, et teda on ravitsemise otstarbeks kasutatud juba varasematelgi sajanditel, või koguni muinasajal.

Sisestatud: 23.02.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kivikalme paikneb Koguva küla mälestistega ühises kaitsevööndis. Kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil (Alus: "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086))

Sisestatud: 29.07.2014.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 29.07.2014.