Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12506
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 302-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 29.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu paikneb Rästiku maaüksuse kesk- ja idaosas, 60-70 m kiviaiaga paralleelsest metsateest põhja pool hõredamas männimetsas, kus on sekka suuremaid puudeta lagendikke, kaetud ühtlaselt kadastikuga. Kruusaaukude juurde on paigaldatud plastikust tähis, metsateest 70 m põhjas, kõrgemal kruusasel alal.

Sisestatud: 08.03.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Kalmistu paikneb Kuivastu-Pädaste-Liiva teest (nr 21154) lääne pool, metsasel alal. Kalmistust ida poole jäävad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12511 ja kivikalme reg nr 12508, põhja poole jäävad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12509 ja kivikalme reg nr 12507.

Sisestatud: 29.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 29.07.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 29.07.2014.