Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12507
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 703
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 29.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on korrapärane ristkülikukujuline kivilade, sisaldades kahte madalamat kirstukujulist lohku kivirauna sees. Ümbrus on kaetud hõreda kadastiku ja keskealise hõreda männimetsaga, ümbrusest on võetud kruusa.

Sisestatud: 29.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Kivikalme paikneb Kuivastu-Pädaste-Liiva teest (nr 21154) lääne pool 9. ja 10. kilomeetri vahel, metsasel alal. Kivikalme jääb osaliselt arheoloogiamälestise muistsed põllud reg nr 12509 alale.

Sisestatud: 29.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme võib dateerida II aastatuhande II poolde.
Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, TÜ Arheoloogiakabineti toimetised 1924, lk 132.
/.../ Kalmistu Mäla küla karjamaal nn. "Audemäe" ümbruses.
"Audemägi" on umbes 1,5-2 m ümbrusest kõrgem, üleni kividega kaetud seljak - nähtavasti vana mere rannavall. Võimalik, et siin kivide hulgas leidub vanu haudvaresid. Mäe kaguotsast olla rahva teatel leitud luid. Audemäest läänepoole nn. Rebasemäel ja mujal ümbruses on väikseid kivivaresid, umbes 3 m läbimõõduga ja 15-20 cm kõrged. Vared on väikestest paekividest. On ka pikergusi varesid, üks isegi 30 m pikk.
1874. aastal on siin Holzmayer avanud ühe vare, mis olnud tema teatel umbes 50 sammu Audemäest kirde poole, künkal. Vare läbimõõt olnud 3 m, kõrgus 1,2 m. Äärel käinud ümber vare kiviring. Söe ja tuha kihis olnud põlenud luupuru. Varest leiti 4 rinnanõela kolmnurkpeadega, 3 nõela nupp-peaga, kaks väikest nõela kolmnurkpeadega, 2 vööpannalt naastadega, väike spiraal ja 4 odaotsa. Audemäel avati 22 varet, neist oli leide ainult kahes ja nimelt ühes värtnaratas kondist ja teises ripatsraha. Leiud säilivad Kuressaares. /.../

Sisestatud: 23.02.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 29.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.07.2014.