Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12508
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 301-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 29.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Kivikalme paikneb Kuivastu-Pädaste-Liiva teest (nr 21154) lääne pool 9. ja 10. kilomeetri vahel, metsasel alal. Kivikalmele viitab Pädaste-Liiva kõrvalmaanteelt silt 500 m teest läänepool paiknevale kivikalmele. Kivikalmeni pääseb jalgsi mööda hooldatud metsateed. Kivikalme, mille konstruktsioonid on avatuna jäetud vaatamiseks. On ümbritsetud arheoloogiamälestisega muistsed põllud reg nr 12511.

Sisestatud: 02.11.2009.

Mälestise ajalugu


Ussimätta kivikalmel viis läbi arheoloogilisi kaevamisi Vello Lõugas 1984.-1985. aastal. Lisaks neljale tarandile avastati seal ka kahe ringmüüriga ümbritsetud ümmarguse põhiplaaniga kalme, kus aga mingitki jälge kirstust ei leitud. Tõsi küll, kalme keskosa oli lõhutud, kuid seal avastati seevastu 1,55 m suurune raudkivist rändrahn, mis ilmselt kujutas endast keskse matuse kohal olnud hauakivi. Surnud olid kalmesse maetud põletamata. Panuseid kiviringidega kalmest ei saadud, tarandid on aga rajatud ilmselt nooremal eelrooma rauaajal (Allikas:V. Lang. Baltimaade metalliaeg).

Sisestatud: 05.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 29.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.07.2014.