Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 12509
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 321-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid). Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Muistsete põldude ala moodustab kõrgema kruusase künka, kus on läbisegi paisatud raudkividelademed, mis siin-seal maapinnast välja ulatuvad, moodustades sageli korrapäraseid jooni ja kujuneid maapinnale.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistsed põllud asuvad endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Muistsed põllud paiknevad Kuivastu-Pädaste-Liiva teest (nr 21154) lääne pool 9. ja 10. Kilomeetri vahel. Muistsetest põldudest loodesse jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12507. Lõuna poole paiknevad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12510 ja 12511 ning kivikalme reg nr 12508, edelasse jääb arheoloogiamälestis kalmistu reg nr 12506.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise ajalugu


Saaremaa ja Muhu muinasjäänused; TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, Tartu 1924, lk 132.
/.../ Mäla küla karjamaal asuv "Audemägi" on umb 1,5-2m ümbrusest kõrgem, on kaetud üleni kividega - nähtavasti vana mere randvall. Võimalik, et siin kivide hulgas leidub vanu haudvaresid. Mäe kaguotsas olla rahva teatel leitud luid. Audemäest läänepoole n. n. Rebasemäel ja mujal ümbruses on väikseid kivivaresid, umb 3 m läbimõõt ja 15-20 cm kõrged. Vared on väikseist paaskividest. On ka pikergusi varesid, üks isegi kuni 30 m pikk.

1874. aastal on siin Holzmayer avanud ühe vare, mis olnud tema teatel umb 50 sammu Audemäest kirde poole, künkal. Vare läbimõõt olnud 3 m, kõrgus 1,2 m. Äärel käinud ümber varre kiviring. Söe ja tuha kihis olnud põlenud luupuru. Varest leiti 4 rinnanõela kolmnurkpäädega; 3 nõela nupp-päädega; 2 vööpannelt naastadega, väike spiraal ja odaots. Audemäel avati 22 varet, neist oli leide ainult kahes ja nimelt ühes värtnaratas kondist ja teises ripatsraha. /.../

Sisestatud: 02.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 28.07.2014.