Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 12511
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 303-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid). Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Muistsed põllujäänused koosnevad põllupeenrast ja põllukivihunnikutest nr 1-9.
Raun nr 1 asub kivikalme kaevandist 11,5 m lääne pool. Selle läbimõõt on 3,2 m ja kõrgus kuni 20 cm. Põllukivihunnikul kasvasid väikesed kadakad, mis 1984. a maha raiuti.
Raun nr 2 asub eelmisest 10,5 m kaugusel loodes. Läbimõõt N-S-suunas on 4,9 m ja O-W-suunas 5,5 m. Kõrgus 20-30 cm. Tugevasti kamardunud, üksikud raudkivide nukid ulatuvad kamarast välja. Peal kasvavad männid ja kadakad.
Raun nr 3 asub eelmisest 25,4 m kaugusel 20 kraadise nurga all. Selle läbimõõt N-S-suunas on 4,0 m ja O-W-suunas 3,5 m. Kõrgus on 30 cm. Pealt täiesti lage, kamardunud. Lõunaservas ulatub maapinnale kaks suuremat kivi ca 20-35 cm. SW-külg kõrgem ja järsem.
Raun nr 4 asub eelmisest 9,7 m kaugusel 30 kraadise nurga all. Peal kasvavad kadakapõõsad, kontuur ebamäärane, läbimõõt ca 3,1 m. Kivid sammaldunud.
Raun nr 5 asub eelmisest 14,5 m kaugusel ida pool. Koosneb suurtest raudkividest, mille läbimõõt üle 0,5 m. Kamardunud. Raunal kasvavad mõned kadakad. Läbimõõt N-S-suunas 3,9 m ja O-W-suunas 2,8 meetrit. Kõrgus ca 30 cm. Kivid ulatuvad maapinnale 15-20 cm.
Raun nr 6 asub eelmisest 4 m kaugusel 30 kraadise nurga all. Läbimõõt N-S-suunas 5,2 m ja O-W-suunas 6,1 m. Kõrgus ca 30 cm. Pealt kamardunud. Keskosas ulatuvad enam kui 0,5 m läbimõõduga kivid 20-30 cm kõrguselt maapinnale.
Raun nr 7 asub nr 1-st 18,5 m kaugusel 10 kraadise all. Läbimõõt N-S-suunas 4,4 m ja O-W-suunas 3,8 m. Servades paljanduvad suuremad kivid, keskelt rohkem kamardunud. Põhjaservas suurem kivi läbimõõduga üle 1 m ja ca 0,4 m kõrge. Kõrgus ca 30 cm.
Raun nr 8 asub nr 3-st 18 m kaugusel 260o all. Läbimõõt N-S-suunas 4,2 m ja O-W-suunas sama. Kõrgus ca 40 cm. Pealt tugevasti kamardunud, lage.
Raun nr 9 asub nr 5-st 330o all 27,4 m kaugusel. Läbimõõt N-S-suunas 4,5 m ja O-W-suunas 5,1 m. Kõrgus 25 cm. Pealt tugevasti kamardunud. Kamarast ulatuvad välja raudkivide nukid. Pealt lage, idaservas kadakapõõsad.
Põllupeenar nr 1 jääb Pädaste maanteelt metsateed mööda minnes 130 m kaugusele. Laius metsavaheteel kuni 2,5 m ja kõrgus 15-20 cm. Põllupeenra kogupikkus (kui välja arvata väike tühi vahe) on 18 m. peenar on kamardunud ja sisaldab kokkuloobitud kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistsed põllud asuvad endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Muistsed põllud paiknevad Kuivastu-Pädaste-Liiva teest (nr 21154) lääne pool 9. ja 10. kilomeetri vahel, metsasel alal. Muistsete põldude juures asub 1984.-1985. a läbi kaevatud kivikalme “Ussimätas” (mälestis reg nr 12508), mille konstruktsioonid on avatuna jäetud vaatamiseks.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kuna põllujäänuseid pole arheoloogiliselt kaevatud, siis tuleb toetuda nende dateerimisel mälestise Kivikalme reg nr 12508 uurimisel saadud leiumaterjalile, mille võib dateerida – I aastatuhandesse eKr kuni meie ajaarvamise algusesse. Põllujäänused on registreeritud 1984. a arheoloog V. Lõugase poolt. Mälestisele on koostanud passi 1984. a arheoloog V. Lõugas.Kuna põllujäänuseid pole arheoloogiliselt kaevatud, siis tuleb toetuda nende dateerimisel mälestise Kivikalme reg nr 12508 uurimisel saadud leiumaterjalile, mille võib dateerida – I aastatuhandesse eKr kuni meie ajaarvamise algusesse. Põllujäänused on registreeritud 1984. a arheoloog V. Lõugase poolt (Mälestisele on koostanud passi 1984. a arheoloog V. Lõugas).

Sisestatud: 28.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 28.07.2014.