Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 12514
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 709
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivi on kirde-edelasuunas 4,6 m pikkune ja loode-kagu suunas 2,5 m laiune rahn, mille kõrgus on 1,65 m. Kivi pealispind alaneb kagu-suunas nii ,et edela-ots on 0,9 m kõrge. Kivi loodekülg on püstjas, peaaegu 85 kraadise järskusega. Kivi peal on ligikaudu 2 m osa keskel ühekõrgune. Siin on ka lael mõningaid looduslikke süvendeid, kuhu kogunes looduslikku vett või kuhu sai kaasatoodud ravivett valada. Kivi on punakatest jämedatest kristallidest (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Ohvrikivi paikneb tasasel maastikul, mis langeb kergelt põhja ja loode poole.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise ajalugu


Millal kivi kasutama on hakatud, selle kohta puuduvad andmed. Kivi on kasutatud arstimiseks. Kivi on kasutatud tohterdamiseks veel kahe maailmasõja vahel. Rahvamälestuste järgi on sellelt kivilt otsitud abi mitmesuguste haiguste puhul. Kivile viidud hobuseraudu või-naelu ja muud rauarisu, mida seal vanasti kivi serva all vedelenud, samuti väiksemaid münte. Kivi sai esmakordselt registreeritud ja üles otsitud 1983. a suvel. Mälestisele on koostanud passi 1983. a augustis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 28.07.2014.