Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12520
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 320-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 05.11.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asukoha leiab üles lühterkasvuga kase järgi, maa-aluse kalmistu ala katab hõre kadakavõsa ja hõre kaasik. Näha on maapinnas madalamad lohud, kus on varasemalt kruusa võetud. Mälesetise tähis asub läänepoolse metsatee ääres, kolme tee hargnemise kohal. Maa-alune kalmistu on maapinnal märkamatu.

Sisestatud: 04.11.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Kalmistu asub puude ja võsaga kaetud kõrgemal seljakul Raegmale viiva metsatee ääres. Kalmistust lõuna poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12530, kagu poole jääb arheologiamälestis ohvrikivi reg nr 12532 ja lõuna poole jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12521-12529 ning muistsed põllud reg nr 12531.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kalmistu võib dateerida 17. sajandisse. Koht on ammu tuntud kui maa-alune matusepaik. 1895. a kirjutab Ants Laikmaa, et ta on kohaliku rahva jutu põhjal seda kaevanud ja leidnud kaks luustikku, neist ühel kaasas rootsi raha 17. sajandist (J. Jungi käsikirjad Ajaloo Instituudis ja Saaremaa ja Muhu muinsasjäänused, Tartu 1924, lk 139). Maa-aluste matuste hulgas olla teiste teadete kohaselt ka põletusmatuseid.Mälestisele on koostanud passi 1985. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 28.07.2014.