Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 12532
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 707
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 07.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivi paikneb metsatee idaservas, sellest 2-3 m kaugusel. Kivi on looduslike kurdudega justkui viilkatusega teravatipuline ja kurdudega pinnaga raudkivi, kasvanud tihedasse põõsastikku. Kivi pikkus jalamil on 2,1 m, laius on 0,9 m ja kõrgus 1,5 m.

Sisestatud: 01.03.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub endise jaotse järgi Muhu kihelkonnas. Ohvrikivist põhja poole jäävad arheoloogiamälestised kivikalme reg nr 12530 ja kalmistu reg nr 12520 ja lõuna poole arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12531 ja kivikalmed reg nr 12521-12529.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kivi on tuntud rahvapärimustes ja kohanimede kartoteekide põhjal. Rahvapärimus järgi pidi teab, et kivist möödudes pidi kivile midagi viskama. Mälestisele on koostanud passi 1985. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 28.07.2014.