Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12533
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 307-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub karjamaaks oleva põllumassiivi keskel muust ümbrusest ca 2 m kõrgemal ovaalsel künkal, mille läbimõõt on ca 50-60 m. Küngas on kaetud harva sarapikuga. Kivikalme on selgelt eristatava ümaratest umbes peasuurustest kividest kuhjatud nelinurkne rajatis, põhiplaanis 3 x 4 meetrit, kõrgus ümbritsevast maapinnast 50 cm.

Sisestatud: 25.08.2011.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb meie ajaarvamise algusest, on tüübilt hiline kivikirstkalme. Kalme on avastanud arheoloog Vello Lõugas 1983. aastal, riikliku kaitse alla võetud esmalt 1984. aastal.Mälestisele on koostanud passi 1983. a oktoobris arheoloog V. Lõugas.

Sisestatud: 10.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 28.07.2014.