Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvritamm
Mälestise registri number 12535
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 710
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hävinud

Inspekteerimise kuupäev: 01.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(4)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvripuu, Ohvritamm.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud puu, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht puu ümbruses.

Sisestatud: 28.07.2014.

Mälestise ajalugu


Võlla tamm võeti hiiepuuna kaitse alla juba 1920.-1930. aastatel.
Tamm oli ajaloolise hiie viimane puu, mis sai maarahvale laiemalt
tuntuks 1913. aastal, kui Johannes Pääsuke jäädvustas mõisa põllul kesk viljahakke kasvava jändriku puuiluduse fotoplaadile. Esimene suurem haru murdus puul 1919. aastal. Päriselt kuivas puu nõukogude ajal.
(BNS uudised 01.2008)

Sisestatud: 08.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise asukohast arvates.

Sisestatud: 28.07.2014.

Meedia


Torm murdis Muhumaa ajaloolise hiie viimase puu
18:48, 7. jaanuar 2008


KURESSAARE, 7. jaanuar, BNS - Tormituuled murdsid ööl vastu 1. jaanuari
Muhumaal Hellamaa külas asuva Võlla hiietammena tuntud pühapuu, mis oli
muistse hiie viimane puu, kirjutab Meie Maa.

Mõni nädal varem raiuti maha kuivanud tamme ümbritsevad noored puud ja
pehkinud tüvi jäi üksinda tuulte meelevalda.

Muinsuskaitseameti Saare maakonna peainspektori Rita Peirumaa sõnul jääb
viimase hiiepuu asukoht 50-meetrise piiranguvööndiga muinsuskaitse alla ka
edaspidi. Seetõttu jääb puutumata ja paigale ka vana hiiepuu tüvi.

Maavalla koja teatel oli Võlla tamm pärit muistsest iseseisvuse ajast ja oli
ümbruskonna tähtsaim pühapaik. Puu alla viidi jumalatele ande ja seal
palvetati. Varem olnud puu all ka suurem kivi.

Võlla tamm võeti hiiepuuna kaitse alla juba 1920.-1930. aastatel. Nõukogude
okupatsiooni ajal oli tamm Saare maakonna ainus muinsuskaitsealune püha puu.
Nõukogude ajal võeti puu lisaks ka looduskaitse alla.

Võlla tamm oli ajaloolise hiie viimane puu, mis sai maarahvale laiemalt
tuntuks 1913. aastal, kui Johannes Pääsuke jäädvustas mõisa põllul kesk
viljahakke kasvava jändriku puuiluduse fotoplaadile. Esimene suurem haru
murdus puul 1919. aastal. Päriselt kuivas puu nõukogude ajal.

-Murdus Muhumaa kuulsaim puu
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=5206&term=muinsus

Sisestatud: 08.01.2008.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 26.03.2015.