Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Nn. Mustpeade tiibaltar, Lucia legendi meister, 15. saj lõpp (õli, puit)
Mälestise registri number 1254
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 4
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: museaal

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Haruldane keskaegne altariretaabel

Sisestatud: 21.11.2016.

Mälestise ajalugu


Senise traditsiooni järgi telliti altar 1481.a 20 Riia marga eest ning toodi Tallinna 1495.a Lüübeki kaudu "Läänest". Asus kuni reformatsioonini Tallinna dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirikus. Pildirüüstamise kartuses paigutati septembris 1524.a koos rea teiste vennaskonnale kuulunud teostega Mustpeade vennaskonna hoonesse (Pikk tn 26), kus asus kuni Teise maailmasõjani. 1942.a evakueeriti muinsuskaitse poolt sõjavarju Järlepa mõisa. Pärast reevakueerimist 1944.a sügisel hoiti ajutiselt Huecki maja pööningul (Lai tn 29) ja seejärel 1956-57 Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. 1958-84 eksponeeriti Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis Kadrioru lossis. Alates 1984.a-st kuulub Eesti Kunstimuuseumi filiaali - Niguliste Muuseum-Kontserdisaali - alalisse ekspositsiooni. Altarit on teadaolevalt renovaaritud 1722.a ja 1881.a. 1957-58 restureerisid seda E. Põld ja I. Ojalo ning algne originaalmaal vabastati hilisematest, kohati tundmatuseni moonutavatest ülemaalingutest. Varem Hans Memlingi või tema töökojaga seostatud teose atribueeris 1961.a Püha Lucia legendi meistrile kunstiteadlane Mai Lumiste, veidi hiljem kinnitas seda Belgia spetsialist Nicole Verhaegen. Hiljuti on Lumiste atribueeringut kritiseerinud Kerttu Palginõmm.

Sisestatud: 03.02.2017.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, tempera, puit.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Brügge Püha Lucia legendi meister
Dateering: enne 1493
Mõõtmed: H 2555 mm, L 4635, pilditahvlite H 2555, keskmise tahvli L 1667, tiibtahvlitel 755 mm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Mustpeade altar kujutab hiliskeskaja esteetilistele ideaalidele ja religioossele maailmavaatele tüüpiliselt piibliainelist maalidetsüklit, millele kaasaja tavade kohaselt lisandub donaatorite kujutus. Suletud altari välistiibade väliskülgedel on Maarja kuulutuse stseen (vasakpoolsel tiival peaingel Gaabriel, parempoolsel Neitsi Maarja). Altari välistiibade avamisel tuleb nähtavale neljast pildist koosnev deesise kompositsioon, millel on kujutatud Maarjat, Ristija Johannest ja Kristust pöördumas majesteetlikult trooniva Jumal-Isa poole. Nad palvetavad oma jalge ees põlvitavate kolmekümne Mustpeade vennaskonna liikme eest. Altari täielikul avamisel näeme vasakpoolsel pilditahvlil Püha Franciscust Assist, parempoolsel abtiss Gertraude'i Nivelles'ist ja keskmisel, kõige suuremal maalil kompositsiooni Jeesus-last süles hoidva trooniva madonnaga pühakute Jüri ja Viktori vahel.
Õli, tempera tammepaneelil. Eesti Kunstimuuseum, Niguliste muuseumi kogu, M 5173/abcde, EKM j 18760/abcde

Sisestatud: 21.11.2016.