Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 12541
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 116-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.10.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid). Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 22.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Maastikul on hulgaliselt põllupeenraid. Suur osa neist peenardest on kaetud kamardumata kividega, kuid siiski on nende all märgata täielikult kamardunud kividega peenraid. See on kivid hilisemal ajal toodud vanade peenarde peale. Selliseid peenraid võib näha kõikjal Võhma küla põldudel ja need on kantud ka 1965. a kaardile. Lisaks nendele, kuni hilise ajani kasutatud peenardele ,on siin säilinud ka arvukalt väga madalaid ja pealt täielikult kamardunud peenraid, kuhu hiljem kive ei ole asetatud. Nii ühed kui teised ümbritsevad nelinukseid põllulappe, mida võib täiesti kindlalt pidada varase rauaaja keldi põldudeks. Siin-seal põllupeenarde vahel esineb ka ümmargusi põllukivihunnikuid, nagu see on reegliks mitmel pool mujalgi Estis arheoloogilistes süsteemides. (allikas: Valter Lang "Võhma Muinaspõllud Mustaja kihelkonnas", V. Lõugase isikuarhiiv, TLÜ AI Arheoloogia arhiiv).

Sisestatud: 13.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistsed põllud paiknevad Võhma külas, Võhma-Panga teest (nr 86) lääne pool. Muistsed põllud jäävad mälestisest Veski talu tuulik, reg nr 27489 kirdesse, teisele poole maanteed. Mälestisest lõuna poole jääb arheoloogiamälestis muistsed põllud reg nr 12540 ja põhja poole arheoloogiamälestis asulakoht reg nr 12538.

Sisestatud: 22.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 22.07.2014.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 22.07.2014.