Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Hiieniidi allikas"
Mälestise registri number 12542
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 716
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud allikas, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht allikas ja selle ümbruses.

Sisestatud: 24.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Allika läbimõõt on 18 m. Kallastel on tihedalt lehtpuid,allika põhi on liivane (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 01.10.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Mustjala kihelkonnas. Allikas asub Rahtla külas, Iilasmaa talust 400 m SW poole, madalal soisel alal. Allikast kirde poole jääb arheoloogiamälestis ohvriallikas "Silmaalllikas" reg nr 12543.

Sisestatud: 01.10.2009.

Mälestise ajalugu


Ohvriallikas pärineb II aastatuhandest. Allikat on kirjeldanud J.W.L. Luce, Wahrheit und Muthamassung. Beytrag zur ältesten Geschichte del Insel Oesel. Pernau 1827, lk 111. 1972. a juulis inspekteeris allikat arheoloog J. Selirand. Rahvapärimuse kohaselt olnud muistse allika lähedal jumalatu salu “Hiieniit” ning allikas ise olnud jumalate asukohaks. Pärast ristiusu tulekud saanud allikas halva kuulsuse. Allikasse uputanud kunagi terve küün, kuid see kadunud allikat täitmata. Mälestisele on koostanud passi 1973. a oktoobris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.05.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 24.07.2014.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 24.07.2014.