Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Silmaallikas"
Mälestise registri number 12543
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 114-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud allikas, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht allikas ja selle ümbruses.

Sisestatud: 24.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Allikast voolab välja väike oja, mis suubub omakorda suuremasse. Allikas on vett täis kevadeti, kuna kuiva suvega allikas kuivab ja selle koha leidmine on raskendatud.

Sisestatud: 16.09.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvriallikas paikneb endise jaotuse järgi Mustjala kihelkonnas. Allikas asub Mustajala külas, Hiilasmaa talust ca 200 m SW-poole, soisel, metsasel alal. Allikast edela poole jääb arheoloogiamälestis ohvriallikas "Hiieniidi allikas", reg nr 12542.

Sisestatud: 16.09.2009.

Mälestise ajalugu


Allika võib dateerida II aastatuhandega. Allikas kirjanduses teated puuduvad. Allika avastas 1972. a juulis Hiieniidi allika, mälestis reg nr 12542, inspekteerimisel arheoloog J. Selirand, kelle tolleaegne Ilasmaa talu perenaine kohta näitas. Rahvapärimuse järgi on allikast võetud vett silmade pesemiseks ja sinna olla sisse visatud hõberaha. Mälestisele on koostanud passi 1973. a oktoobris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 24.07.2014.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 24.07.2014.