Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12544
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 633
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 22.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Selgase külas, Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi teest (nr 21102) vahetult põhja pool. Kivikalmest lõuna poole, teisele poole maanteed jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12545 ja kirde poole kivikalme reg nr 12546.

Sisestatud: 22.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikirstkalme pärineb I aastatuhande lõppust eKr ja meie ajaarvamise algusest. Riikliku kaitse alla on kalme võetud 1964. a.
Saaremaa ja Muhu muinasjäänuse. 1924, Tartu.
/.../ Selgase külas (mõlemal pool Mustjala-Pidula maanteed) on 1924. a raamatus "Saaremaa ja Muhu muinasjäänused" fikseeritud 7 kivikalmet:
1. Ümmargune kivivare, läbimõõduga ca 15 m, kõrgus ca 1,1 m. Seda on 1916. a kaevatud, seetõttu auk sees. Säält on näha, et vare keskel on olnud paasplaatidest kivikast. Kasti pikkus cA 2,5 m, laius, 1,5 m, sügavus 0,8 m. Rahvajutu järele olnud 7 varest üks "kindrali haud" ja teine "karjapoisi haud".
2. On väiksem vare. Arvatavasti mitte kastiga (?), läbimõõt ca 7 m, pääl kasvavad kuused.
3. Asub suure tee ääres ja on suurem, läbimõõt ca 20 m, kõrgus 0,7 m.
4. On üle tee. Peaaegu ümmargunw, ca 15 m läbimõõduga kivivare. Vähe üle 1 m ümbrusest kõrgem. Kaet tavalise metsaaluse samblaga. Pääl kasvab kuuski, Keskosas lohk, tekkinud arvatavasti sellest, et kivikast seest kokku varisenud. Suvel 1922. a kaevasid teda käesoleva raamatu kirjutajad. Lääne poolt alustati meetrilaiune kraav, mis kuni keskpaigani viidi, kus ala vähe laiendati. Kalme seisis koos äärepool 10-15 cm suurtest raudkividest, nende vahel leidus paetükke. Umb 6 m äärest lõppesid raudkivid äkki ära ja algasid ainult paaskivid, murenenud paasplaatide tükid. Kultuurkihi paksus oli 85-95 cm. Luid oli rohkem kui ühe inimese.
5. Asub tüki maad teistest eemal idapool, ca tee ja kahe vabadiku keskkoha poole-vahel, läbimõõt ca 6,5 m ja 1,8 m kõrge.
6. Jääb viiendast ca 40 m lõuna poole.
7. Jääb kuuendast ca 2 m lõuna poole. /.../

Sisestatud: 13.10.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 22.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.07.2014.