Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rauasulatuskoht "Rauasaatmemäed"
Mälestise registri number 12548
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 717
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 06.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.

Mälestise tunnus


Rauatöötlusega seotud ehitiste ja rajatiste jäänused. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 24.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Rauasaatmemäed kujutavad endist muistseid šlakikuhelikke, mis asuvad Tuiu külas kõige idapoolsemast Kopli talust põhja-kirdesse jäävas metsas olevail madalail männimetsaga kattunud luidetel. Kokku on teada 6 šlakikuhajtist 1,7 km pikkusel maa-alal. Šlakikuhelikud on korrapäratult ümara kontuuriga kuhjatised, mille läbimõõt jääb vahemikku 6-15 m ja kõrgus kuni 1 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.02.2011.

Mälestise ajalugu


Rauasaatmemäed pärinevad 13.-16. sajandist. Kuhelikke on kirjeldanud Fr.Kruse, Necrolivonica. Beilage A. Dorpat 1842, lk 2; Wangenheim v. Qualen, Ueber die alten Eisenerzgruben bei Wechma auf der Insel Oesel. Korrespondentzblatt Naturf. Ver. Zu Riga. Riga 1849, lk 2-8; J.W.Luce, Notizen zur topographischen Geschichte Liv-, Ehst- und Kurlandis, herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Althertumuskunde der russischen Ostseeprovinzen. Fünfter Band. Riga 1850, lk 448; A. Aaloe ja A. Kustin, Muistne metallurgia Saaremaal. Eesti loodus 1966, lk 162-165; raamatus Saaremaa 1970, lk 134. Šlakikuhelike taasavastamine leidis asset 1961. a, kui B. Varik teatas Saarema Muuseumile šlaki olemasolust oma kodukoha lähedal Tuiu külas. 1961. a suvel inspekteerisid Rauasaatme mägesid arheoloogid A. Kustin ja A. Vassar. Mälestisele on koostanud passi 1973. a novembris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.05.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 24.07.2014.

Üldinfo


Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne.
Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval.

Sisestatud: 24.07.2014.