Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal «Surmatants», B. Notke, 15. saj. lõpp (õli, lõuend)
Mälestise registri number 1255
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 5
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.05.18

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal.

Mälestise tunnus


Põhja-Euroopa tuntud keskaegse kunstniku Bernt Notke unikaalne maalikunstiteos

Sisestatud: 21.11.2016.

Mälestise kirjeldus


Vasakult paremale moodustavad figuuride aheliku: 1) Kahe nikerdustega sambaga puust kantslis jutustaja, käed kantsli servale toetatud. Seljas valge, kurgu alt punase nööriga köidetud särk ja hall erepunase kandiga mantel, peas potikujuline müts. Kantsli foon rikkaliku taimornamendiga kuldsetes-punastes toonides mustris. 2) Kantsli kõrval istub torupilli sõrmitsev luukere (I Surm), kolbale seotud valge rätik, niuete ümber valge lina. 3) Õlal pruuni kirstu kandev II Surm, vasak käsi paavsti mantlit hoimas; õlgade ja reite ümber lookleb valge lina. I ja II Surma vahel ülal foonil maastik järve, lossi, tornidega, järve kaldal puud ja põõsad, taamal mürkrohelistes toonides metsaviirg. 4) Paavst. Valgel alusrüül sarlakpunane rohekates riidevoltides mantel, rinna ees karusnahk. Hallidel juustel kolmekordne kalliskivide ja rohekate nikerdustega kroon. Parem käsi randmest tõstetud. Vasakus käes kahekorde ristiga, kalliskividega kaunistatud valitsuskepp. II Surma ja paavsti vahel foonil kaks roosades ja hallides toonides maja, nende vahel suur puu, mille kohal punast kuube ning mütsi ja rohelisi pükse kandev mees rühib mäest üles. 5) III Surm. Parem käasi hoiab paavsti vasaku käe randmest, vasak käsi kuninga paremast käest, kere ümber valge lina, nurk üle parema käsivarre visatud. Paavsti ja III Surma vahel foonil üks torniga ja üks tavaline hallikasroosades toonides maja, mille vahel puud ja põõsad. Teel kaks vestlevat meest: ühel valge särk, roheline laialt kukkuv rüü, punane peakate, parem käsi osutavalt välja sirutatud; teine mees pruuni kaabu ja rõivaga, vasak käsi kepile toetumas. Meestest vasakul kaks pruuni vallatlevat koera. 6) Keiser. Halli habemega mees, seljas rikkalikult ornamenteeritud punakaspruunides-kuldsetes toonides rüü kuljustega vööl all lai pruunist karusnahast palistus, õlgadel valge karusnahaga ääristatud keep. Paremas käes punase käepidemega mõõk, tera ülespoole suunatud, vasemas käes kuldne ristiga riigiõun. Peas kalliskivide ja rikkaliku sepisega kuldkroon. III Surma ja keisri vahel foonil tumeroheliste tornidega hallid hooned, puud ja põõsad. 7) IV Surm. Parema käega toetab keisri vasakule õlavarrele, vasaku käega hoiab keisrinna käsivarrest, pea ja õlgade ümber valge lina, vasak jalg põlvest kõverdatud, säär maaga paralleelselt. Keisri ja IV Surma vahel foonil kõrge rohelise krooniga puu ja rohelise katusega, väikeste tornidega helepruun maja. 8) Keisrinna. Seljas punase põhjaga, rikkaliku kuldse ornamendiga rüü, mille all kitsas karusnahkne palistus, õlgadel punane, valge karusnahkse voodriga mantel. Peas valgetest linikutest ja kõrgest kroonist koosnev peakate, kaelas kuldne ripats. Punakaspruunid soengus juuksed, parem käsi kergelt välja sirutatud, peopesa vaataja poole, vasak käsi küünarnukist tõstetud, pöial välja sirutatud, peopesa vaataja poole. IV Surma ja keisrinna vahel rohelise torniga hoone ja kaks puud, taamal metsaviirg. 9) V Surm. Parem käega hoiab keisrinnal käsivarrest, vasak ümber kardinali käe, pöördes kuninganna poole, lõug tõstetud, hambad irevil. Vasak jalg põlvest kõverdatud ja sammuks tõstetud, ümber õlgade ja reite ulatub maha valge lina. Keisrinna ja V Surma vahel foonil puud ja põõsad ning kolm jooksvat koera. 10) Kardinal. Seljas luitunudpunane, rohekates riidevoltides mantel karusnahkse voodriga, peas laia äärega punane kübar, mille pikk punane sõlmede ja tuttidega kinnisnöör ulatub maani. Parem käsi küünarnukist pisut kõverdatud, pöial tugevasti eemale sirutatud. Vasak käsi rinna kohale kõverdatud, pöial samuti tugevasti välja sirutatud. V Surma ja kardinali vahel foonil puud ja rohelistes puhvpükstes pilli puhuv mees. 11) VI Surm. Parema käega hoiab kardinalil käsivarrest, vasak kergelt ettesirutatult all, ülakeha kuninga poole pööratud, vasak jalg põlvest kergelt kõverdatud ja tõstetud. Õla ja puusade ümber valge lina, ots üle parema käsivarre visatud. Kardinali ja VI Surma vahel foonil suured puud ja kaks metskitse puude all. 12) Kuningas. Seljas lai, punane, kuldse ornamendiga rikkalikult kaunistatud rüü, all lai tumepruun karusnahkne äär, krae karusnahast. Peas punase põhjaga, pruuni karusnahkse servaga müts, millel lauba kohal kalliskividest tähekujuline kaunistus. Paremas, küünarnukist kõverdatud käes, valitsuskepp, vasak käsi kehast veidi eemale sirutatud. VI Surma ja kuninga vahel puud ja põõsad, aas ja metsaviirg. 13) VII Surm. Parema käega hoiab kuningal käest, vasak käsi ulatub osaliselt pildi pinnast välja. Õlgade ja vasaku jala ümber keerdunud lina. VII Surma selja taga foonil põõsad, taamal mäe otsas roheliste katustega loss ja rohelise torniga hoone. Pildi servas järgmise figuuri rüü äär.
Kõik figuurid seisavad rohelisel muruvaibal, millel üksikud taimed välja maalitud. Pildi allservas lookleval kirjarullil alamsaksakeelne gooti minusklis kiri, mis algab punases raamis tahvlilt kantsli küljes. Uus kirjarull saab alguse VI Surma ja kuninga vahelt, kus lõuendit on jätkatud.

Sisestatud: 21.11.2016.

Meedia


- Kuuskemaa : „ Surmatants” on väärtuslikum kui van Goghi „ Päevalilled”
http://www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3624&Itemid=175

Sisestatud: 20.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Bernt Notke (u 1440 - 1509) töökoda
Dateering: 1475 - 1499
Mõõtmed: kõrgus 160 cm, pikkus 750 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Eesti Kunstimuuseum, Niguliste muuseumi kogu, M 5174, EKM j 18761

Sisestatud: 21.11.2016.