Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12573
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 2501
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 21.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Tagavere kivikalme on korrapäraselt ümmargune 10 m läbimõõduga ja 40-50 cm kõrge kompaktne kivivare. Kalme keskosa on nõgus. Tundub, nagu oleks see piklik loodesuunaline nõgusus tekkinud keskse kirstu sissevarisemisest. Sellele viitab ka ta pikkus – ligikaudu kaks meetrit, mis on tavaline kivikirstkalme keskse kirstu pikkus. Kalme servaosas on näha sees suuremaid raudkive. Üldse on kalme servaosa tugevam kõrgem ja kompaktsem. Ainult kalme kirdeserv tundub olema kunagi lõhutud, sest on madalam kui mujal. Kalme keskosas oleva nõo kagupoolsesse ossa sai uuringute eesmärgil 1970. aastate algul kaevatud umbes 50 x 50 cm suurune prooviauk, millest selgus, et kalme on rajatud peamiselt raudkividest, kuid sisaldab ka paekive segamini mullaga. Prooviaugust tuli 20-30 cm sügavuselt välja üks muistne savinõukild (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme jääb Tagavere kaupluse tagustest kuuridest lõunasse, vahetult Tagavere küla tee äärde.

Sisestatud: 21.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb arvatavasti meie aja-arvamise vahetusest või 1. sajandist pKr. Kivikalme avastas 1971. aastal arheoloog Vello Lõugas. Mälestisele on koostatud pass 1971. a suvel arheoloog V. Lõugse juhendamisel (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 31.05.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 21.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.07.2014.