Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12575
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 2503
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 21.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme läbimõõt on 13-14 m. Kalmekihi paksus on keskmiselt 0,5 m. Põhiplaanilt on kalme enam-vähem ümmargune. Kalme keskel on nagu raudkividest ringikatkendid, mille läbimõõt on 4,5 m. Tee ja kiviaia poole jääva kalme külg on ühest kohast lõhutud. Siin on näha suuri tihedasti üksteise kõrvale.

Sisestatud: 21.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jaani kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tagavere - Taaliku maanteest (tee nr 21146) Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteest (tee nr 10) ligikaudu 500 meetrit põhja pool. Kivikalmest põhja poole jäävad arheoloogiamälestised Kivikalme reg 12574 nr ja Kivikalme reg nr 12576.

Sisestatud: 21.07.2014.

Mälestise ajalugu


Otsustades kalmete ehituse ja suuruse, samuti ka Kivikalmest reg nr 12574 leitud savinõukillu järgi, kuuluvad nn Kuninguste kivikalmed (mälestised reg nr 12574-12576) meie ajaarvamise eelse I aastatuhande lõppu või meie ajaarvamise algusesse. Kalmed on avastatud 1971. a mais. Mälestisele on koostatud pass 1971. a sügisel arheoloog V. Lõugse juhendamisel (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 21.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.07.2014.