1259 Maal «Pargis», A. Johani, 1934 (õli, lõuend)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal «Pargis», A. Johani, 1934 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 1259
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 9

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 20.01.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Tuntud eesti kunstniku A. Johani olulise kunstiväärtusega töö.

Sisestatud: 06.05.2011.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all 1964. aastast

Sisestatud: 06.05.2011.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Andrus Johani
Dateering: 1934
Mõõtmed: L 700 H 635, raamiga L 865 H 800 mm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Maalil signatuur ja daatum all vasakul: "A. Johani 1934". Metallist inventariseerimisnumber raami paremal küljel "186". Raami alumisel küljel silt "PARGIS 1934 V PARKE"
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Esiplaanil olevast pargipuust paremal maali üldfoonist veidi eralduv heledam värvilaik
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): 1934.a valminud maal "Pargis" on tuntud Pallase maalikoolkonna esindaja Andrus Johani (1906-1941) üks iseloomulikumaid töid ja on olulise kunstiväärtusega. Kujutatud stseen on edasi antud valgusküllases koloriidis ning kunstnikule omase erksa ja skitseeriva pintslikäsitlusega. Maali eksponeeriti Tallinna Kunstihoone avamisnäitusel 1934.a. sügisel ja selle ostis Riigi Trükikoja juhataja Theodor Käärik. Teise maailmasõja järel asus maal Riigi Trükikojas ja Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikojas, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel EV Riigi Teataja Kirjastuse trükikojas, Riigikantselei Riigi Teataja osakonnas ning alates 2011.a Justiitsministeeriumis.

Sisestatud: 06.05.2011.