Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12598
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 718
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 17.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on suurtest raudkividest kivikalmega, mille pikkus ida-lääne suunas on ligikaudu 35 m ja laius põhja-lõuna suunas ligikaudu 15 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Kalmu talust loode pool, avatud maastikul. Kivikalmest lõuna poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12599.

Sisestatud: 17.07.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb II aastatuhande algusest pKr. Kivikalmet on mainitud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses lk 111. Kivikalme on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, Tartu 1924.
/.../ Kalm Kalmu küla Meä talu "Tuulikumäel". Mainitud koht on suuremate kivideta kruusakink, millest kruusavõtmisel leitud luustik, mille pea NNE, jalad SSW suunas olnud. Pää all olnud punane graniitkivi. Samast kohast leitud sel korral veel pronks spiraale. Põletamise jälgi ei ole tähele pandud. Vahest on siin olnud hilisema rauaaja laiphaud? Suurem osa mäge on veel terve. /.../

Sisestatud: 02.03.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 17.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.07.2014.